Mirjam kutus mind Otteni metsamajja Taevaskoja lähedal. Rõõmustamiseks oli põhjuseid mitmeid. Esiteks mulle väga meeldib, kui keegi korraldamistöö enda peale võtab ning minul muud üle ei jää, kui endale sobival ajal kohale laekuda. Teiseks polnud ma varem Otteni majas käinud ning olin seda vahel natuke RMK lehel piilnud, kuid siis mitmetel põhjustel sinna mitte jõudnud. Majast mööda olin ikka käinud. Kasvõi näiteks läheb majast mööda RMK 820 km matkarada.
Kohale sõitsin Tallinnast rongiga, Tartus väike
ümberistumine ning juba 5 minutit hiljem mu reis jätkus. Kõige põnevam hetk oli
ratta tõstmine rattahoiukohta. See on natuke keeruline ettevõtmine, kui kõrval
on veel teised rattad, rong liigub, peab kõrgemale hoiukohale saama jne. Õnneks
on rongis alati palju abivalmeid mehi lähedal olnud, kes kohe, kui ma esimesel
korral ei suuda ratast kohe ühe sujuva liigutusega õigesse kohta panna,
küsimata appi tõttavad.
Kui ma lõpuks Taevaskojas maha läksin, siis lasin rongil ära
sõita, inimetel minema kõndida ning jäin rahulikult raudtejaama natukeseks
istuma ja asju rattakottidesse pakkima. Linnud laulsid, oli tühjus ja vaikus ning
päris huvitav vabaduse tunne. Kõik oli kuidagi nii idülliline ning õhkkond nii
mõnus, et tahtsin hästi kaua seal raudteejaamas istuda ning siis hästi
aeglaselt kulgeda metsamaja poole.
Kulgema hakates oli peagi äge avastus – teekond metsamajani
läks mööda RMK 820 matkarada. Esiteks oli hea sõita mõnusal matkateel ning
teiseks oli hea nostalgialaks. Otteni metsamajani jõudes oli seal Mirjam, kes
juba suundus väiksele matkale. Õhtu oli ilus ja väga soe. Kuidagi ootamatult
soe – ma isegi ei mäletanud selliseid ilmasid Eestis, kus õhtul üheksa ajal on
ikka veel t-särgiga soe olla.
Kohale jõudes oli äge avastus, et kohale on tulnud ka päris palju Mirjami pereliikmeid ning mul oli gea võimalus näha teda täitsa omas elemendis, oma õe lastega möllamas.
Õhtu oli tõesti selline, et jooksin ümber maja ning tegin siin ja seal pilti. Päike oli säras kõrgel, kõik oli roheline ja mul oli endiselt väääga soe. Kuidas see suvi küll nii kiiresti kätte jõudis :) Otteni metsamaja ise on selline igamehe metsamaja - õhksoojuspump, külmkapp, soe vesi kraanist, saun ja dušš, nahkdiivanid, voodid. Eksreemsusi tuleb mujalt otsida. Maja juurest läheb mööda nii RMK 820 km rada kui ka asub see rada Taevaskoja matkaraja ringil. Läksingi õhtul mööda matkarada Ahja jõe äärde ning sõitsin rattaga, istusin, pildistasin ja tegin ka seda kõige lõbusamat asja üldse - tegin endast taimeriga pilti. Selfid on nii eilne päev :D Pilt meeldis mulle väga - palju metsa, jõgi ja väike mina.
Järgmine päev läks maasikate, jäätise Lonny laevasõidu ja Taevaskodade matkaraja temaatikas. Laevale minnes saime tunda pinges eestlasi. Laev pidi väljuma kell 15.00. Ning kui 15.00 meie viimane reisija saabus, et laeva astuda, siis kostus kalli raha eest 5-eurose pileti ostnud Eesti naise rünnak korraldajate suunas, et miks laev JUBA ei liigu, kell on ju kolm, kas tema saab oma piletiraha eest "light versiooni". Väikse draamaga saime siis 15.01 minema ning Mirjam oli ääretult tänulik kõigile, kes selle ühe minuti oma tihedast laupäevasest ajakavast näpistasid. Matkaradadel käies oli nostalgilaks suur, kuna enamus läks endiselt mööda 820 km matkateed.
Õhtul käisin veel vaatamas, mis elu Maarja Moostes elab ja no ta näitas mulle seal rohkem, kui ma eeldada oskasin. Pooled majad olid eurorahade eest korda tehtud ning külas oli igasuguseid noortekeskusi, ajaviitkekohti, peokohti, kohvikuid, hotelle, kuntimaju, mõisaid, lasteaedu, koole, poode ja teatreid 600 elaniku kohta pigem piisavalt. Ahjaa, unustasin veel kõige ägedama asja - näidis mesilastaru boksi. Seal siis oli klaasi taga näha kahelt poolt näidistaru ning sai mett osta. Minge kindlasti!
